Kummitustorni all

"Koperdasime, sa ütled?" küsis tüdruk vaikselt, hääletoon muutunud kraadi võrra külmemaks ja silmad tumenenud. "Ega meil erilist valikut polnud. Sa, kas töötasid Hitleri heaks või su tapeti. Lihtne." vastas tüdruk külmalt. Ta sulges silmad ja hingas korra-par välja, et saavutada oma rahulikkus jälle. Muidugi sai ta aru, et see polnud poisi süü, et ta sedasi küsis. See polnud kellegi süü. See oli tema süü, et ta suutis järjekordselt närvi minna.

Teadmata, mis ta sisse läks, hakkas Elvira äkitselt naerma. Vaikselt, kuid ikkagi naerma. Ta ei teadnud, kas see oli Toy teadmatus, midagi muud öelda või nende kohmakas vaikus, mis nüüd nende vahele laskus. Taibates, et tema naer võis olla poisi silmis kummaline, püüdis tüdruk ennast vaost hoida. "Vabandust, et sedasi naerma hakkasin," vastas tüdruk, hakkates vaikselt kogelema. Pekki, pekki, pekki! kirus tüdruk ennast püüa nüüd normaalne olla!

""Siis ei läinud hästi." See sinu lause oli ausalt öeldes kahtlane," vastas tüdruk nüüd rahulikumalt, kuid ikkagi kostus naerutoont tema hääles. "Ma olen kuulnud igasuguseid asju. Alates kirumisest lõpetades vabandustega, mis mulle korda ei lähe. Kuid see... see oli, midagi teistsugust," ladus tüdruk kõik välja, tundes ennast kummalisel viisil mugavalt.

"Kuid, kas sa ei arva, et see on imelik kui sa vabandad mingi asja pärast, mis pole sinu süü?" küsis Elvira uudishimulikult. Just selle pärast oli ta tavaliselt inimeste juurest kiiresti minema läinud. Kuid kuhu ta siit oleks saanud minna? Mitte kuhugi. Seda teadis nii tema kui Toy. "Ning ma ei ütleks, et saa oled kahtlane. Olen näinud palju imelikemaid olevusi kui sina. vastas tüdruk lohutavalt.

"Sa ei teadnud. See pole, midagi mille pärast vabandada," vastas Elvira lihtsalt. "Ma võiksin küsida ka mõnda huvitavat asja. Näiteks, kas keegi sellest Lossist on sulle tähtis?" küsis tüdruk, ise imestades, miks ta seda tegi. Okey, Toy oli kena ja ta iseloom oli ka tore. Peaaegu nagu ühel teisel noormehel... Elvira raputas pead, et sellest mõttest lahti saada. Sellest oli möödas juba 50 aastat ja praegu peaks ta olema juba pensionieas.

Tüdruk muigas kui poiss õlgu kehitas. "Ma ei mõelnudki, et sa ütled midagi. See oli lihtsalt väike näida, kummalistest äkk-küsimustest," vastas Elvira puid, poisi selja taga, vaadates. Kuigi päev oli lähenemas, säilis metsas ikkagi see tontlik pimedus ja selle varjud. Tüdruk sulges silmad ja manas esile oma tule. Tema paremkäe nimetisõrme otsa tekkis väike tuli, mis kummalisel põhjusel teda lohutas. "Ning mul pole, kedagi olnud juba viiskümmend aastat. Tegelikult võib öelda, et isegi kauem," vastas tüdruk õlgu kehitades.

Tüdruk vaatas skeptiliselt poisi suunas kui see ütles, et tal pole kunagi kedagi olnud. Ta oli ju üle 1000 aasta vana ning, kas mehevajadused ei andnud endast siis tunda? Muidugi ei julgenud Elvira seda küsida. SEE oli liiga isiklik küsimus. Korraga tundis tüdruk, kuidas ta kõht endast tunda andis, mille tulemusel ta leek natukene värises. Neiu tõusis püsti ja vaatas poisi silmadesse. "Sa, midagi süüa ei taha?" küsis ta, hoides pead natukene viltu.

OT: Kas sa kuuled kõiki mu mõtteid!?

Elvira mõtles hetke, et kas poiss kuuleb ta mõtteid. Kui jah, siis arvatavasti oli tal tekkinud juba arusaam, et ta on mingi väga kummaline isik. Aye! "Mul on hetkel tunne, et võiks ära süüa kasvõi terve rebase," vastas tüdruk, püüdes varjata oma kõhu tühjuse tunnet.

OT: Mida? c:

Kõik olid kummalised, mõni lihtsalt rohkem, kui teised. "Siis tuleb leida mingi rebane, kui sa just midagi muud ei taha." arvas poiss. Ta võis midagi teha, aga tal läks sellega tavaliselt suhteliselt kaua aega. Vira sureks ennem nälga ära.

OT: Nvm XD Kas haldjad võivad juua looma verd?

Tüdruk mõtles hetke. Ta polnud kindel, kas peaks võtma lihtsama tee, et otsib siit samast metsast midagi või läheb parem kööki tagasi ja võtab sealt midagi. Lõpuks otsustas ta, et saab äkki ka siin hakkama. "Ma pole tegelikult kindel... Üldjuhul ma teen iseendale süüa aga ma pole kindel, kas sa oled võimeline mu sööki alla neelama," kukalt piinlikult kratsides. Yea, ta teadis oma söögi tegemist skille.

OT: Oh juudas, mai teagi. Mina ei teinud rasside tutvustust ju.. Haldjad on tavaliselt pigem loomasõbrad, võinii, ma ei näe põhjust, miks nad jooma peaksid, aga kui sa tahad siis võib.

"Ma võin midagi teha, kui sa ütled, mida sa tahad." arvas Toy. Tüdrukul vähem tööd, peab ainult mingi lõkke tegema, kui nad seal samas teha kavatsevad. Poiss muigas, kui tüdruk kukalt kratsis. Ta ei uskunud, et haldjas nüüd nii halb ka on.

OT: Ok ma võtan siis lihtsalt siis mingi linnu XD

Tüdruk mõtles natukene ja taipas siis, et ta võib saada mõne oma vihavaenlasest kätte - kullid ja pistrikud. "Kuidas sa suhtud kanalihasse?" küsis ta, märkas ühte nendest lindudes puu otsas, teda oma tigedate silmadega vaadates.

OT: Okay c:

Mida tegi kana puuotsas? "Kana on hea." arvas Toy. Kanaliha oli ta lemmik, kuigi nende lindude veri ei kõlvanud juua. Kusjuures köök oli lähemal, kui mets, aga noh, õues oli samas mõnusam, kui kuskil sees.

"Me võime teha, et ma lähen püüan mõne nendest mõttetutest lindudest kinni," Elvira näitas lindude suunas, "ja siis võime minna kööki." Mitte jäänud poisi vastust ootama, kõndis tüdruk kiiresti lähima puu juurde, kust üks pistrik teda teraselt vaatas. Neiu ronis aeglaselt puu otsa, sosistades linnule heatahtlikke sõnu. Jõudnud linnu juurde, istus Elvira tema kõrvale ja kutsus ta oma sülle. Lind vaatas teda oma viltuse peaga, kuid lõpuks kõndis kiiresti ta sülle. Tüdruk irvitas ja haaras linnu kõrist kinni. Hoides õrnalt, et kui vaja lasta lind lahti, kuid nii kõvasti, et ta kiiresti surmata. Samal ajal peksis lind meeletult oma nokaga tüdruku kätt.

Neiu ootas kuni lind oli tema heledad käed peaaegu veriseks ja lõhki löönud kuni ta vilistama hakkas. Ta vilistas samat juppi, mida Toy oli enne ümisenud. Oodatus nüüd, millal poiss tuleb ja ütleb, kas see lind sobib.

"Ütleme, et see lind taipas, mis mul plaanis oli ja hakkas vastu. Kuid kuna ma polnud kindel, kas sellest jätkub meile kahele siis otsustasin vilistada. Et äkki sa tuled," vastas tüdruk, püüdes lindu sättida, et see ei lööks, mille tulemuseks see lõi uue haava ta sõrme.