Tornis

Felix on läbi märg, kuna ta oli metsas jahil käinud ja mingit hunti lõpmata kaua taga ajanud ja polnud looma lõpuks ikkagi kätte saanud, kuna too põgenes lossi alalt. Toy polnud just parimas tujus, kui ta üles lõuna torni rühkis ning endalt märjad riided seljast võttis ja kamina juurde kuivama viskas. Poiss käis kähku ära poiste vana magamistoa poole peal ning leidis endale kellegi vanad püksid mis sobisid asendama tema omasid, kuni need kuivasid. Samuti võttis ta endale ühest voodist teki ja läks seejärel tagasi kamina juurde, kus ta süütas tule ning end seejärel diivanile mugavalt sisse sättis.

OT: Someone.

Kevin kõmpis treppidest üles, aste astme järel. Miks see torn nii pikk pidi olema? Aga ei tohi kurta, ise ta otsustas just nüüd ja praegu puhkeruumi sisse sadada. Tavaliselt oli seal mõnusalt rahulik, heal juhul üks inimene kui sedagi. Jah muidugi, ta oleks võinud sinna lennata, aga polnud viitsimist tiibade sisse ja välja tõmbamisega jamada. Lõpuks üles jõudes viskas ta pilgu diivanil olevale võõrale. Peale veidikest vaikust otsustas ta siiski edasi astuda ning meest tervitada. "Uhm... Tere. Kas ma võin siia istuda?" päris Kev õrnalt naeratades ning osutas kohale teisel pool diivanit.

Sander pomises vaikselt 'tänan' enne kui diivanile istus ja leeke ning kuivavaid riideid silmitses. "Väljas sajab, huh?" päris ta ilmselgelt täiesti lolli küsimuse, sest siiagi oli vihmapiiskade heli kuulda. Vaikselt, kuid oli. Pole eriti tore jah... Kuidas tal need riided nii kaua püsisid, though? tavaliselt lähevad paari aastaga katki või jäävad suureks või väikseks.

No ja nüüd oli siis piinlik vaikus, I guess. Mitte just eriti piinlik, aga vaikus oli igatahes küll. Aga kuna nad üksteist ei tundnud siis on see vist päris normaalne, et nad vaikuses istuvad. No tark poiss siis, eks ole. Njah, liiga palju loogikat pole ka loogiline ja seetõttu pole liiga palju loogikat hea, eks.

Jah, lihtsalt vaikus tundub sobivam. Kevin silmitses korraks diivani teises otsas istuvat meest ning vastas siis kergelt naeratades:"Tuli? Pole just lemmik element, kuig ma ei vihka seda või midagi. Mulle meeldib tuld vaadata. See on... Kaunis." Kõik mõjub suures koguses halvana, halb veel halvemana.

"Õhk, I guess. Ma olen siiski õhutaltsutaja, alateadvusesse on programmeeritud, et see peab mulle meeldima," lausus Kevs õrnalt õlgu kehitades. Jah, rääkimine ei tee ka paha kui seda just liiga palju ei toimu. Issand milline loogika siin jälle on... Tore tuli, eks. Loodame, et riided siiski põlema ei lähe.

Jah, vaikus ei tohi tekkida. Liiga palju vaikust pole siiani hea. "Ma olen valgemaag ja mul on tiivad," vastas mees lühidalt enne vastu küsimist,"Ja sinu võimed?" Kui ta tulel silma peal hoiab siis arvatavasti ongi tore ja hea. Kuigi kui riietega tõest midagi juhtuma peaks võib ta ju lihtsalt abi küsida, eks.

Ka Kevin noogutas õrnalt ning ta pilk liikus mehe kõrvale. Olles seda veidi vaadanud pööras ta pilgu siiski eemale, sest nii jõllitamine on üpris ebaviisakas. "Miks sul ainult üks kõrv on?" päris ta lõpuks ning heitis kõrvale veel viimase pilgu. Abi on tore, kui ta just liiga uhke iseloomuga isikuks ei osutu, eks.

Mees noogutas jällegi, pole tarvis rohkem küsida ja teist ärritada. Tülisid pole üldiselt nagu väga vaja. No eks tal vedas siis mingis mõttes, vähemalt silm jäi alles. Kuigi kõrvast on päris kahju, aga noh... Elame üle loodetavasti. No järelikult on kõik korras kui tal nende riietega midagi juhtuma peaks. Kevin võib kiiresti kuskile lipata ja riided tuua, eks ole. Nojah, kui ta just halbade listis pole kellelt abi küsida ei tohi.

No väga tore, et tal head närvid on, eks ole. Kui silm kaotada on seda juba päris kaugelt näha, kui just silmalappi ei kanta. Aga sellisel juhul saadakse ka vist enamjaolt aru miks seda kasutakse. Kuigi tänapäeval kantakse neid juba moe pärast ka... Segane värk. Jah, tekiga ei tasu kamina läheduses ringi lasta. Kui just põleva keebiga Supermani ei taha mängida, eks ole. Ja see pole just väga hea idee.

Ega hädaldada polegi nagu millegi pärast, veidi segane on, aga elame ilusti üle. Jah, lõpuks harjub kõigega ära arvatavasti. No kui mõnel hullul on plaan kuulsana surra siis võib ju põleva keebiga supermani mängida, arvatavasti on pärast päris kuulus, eks. "Viiskümmend kaheksa," vastas Kevin kergelt muiates,"Ja sina?"

Issand kui hea näide, tõene ka muidugi. Nojah, aga kui sa tahad, et sind näha peab aknast välja hüppama või midagi ja see ei taga ikkagi ohutust. "Vau..." oli kõik mis Kevin algul öelda suutis, päris kõhe tunne tuli peale. "Inimestega võrreldes on päris väärikas vanus, aga sinu kõrval tunnen ma ennast imikuna," sõnas ta lõpuks kui suurest imestusest jagu oli saanud.

Kevin on päris hea kandidaat sellisel juhul. Ainult tuletaltsutaja peab leidma, kes ta põlema pistaks. Või siis peab Eunah saatma, sest tal on mõlemad võimed olemas... Aga tema on jällegi naine. Kev üritas end võimalikult väikseks muuta, tõmbas jalad tiivani peale ning hoidis nende ümbert kinni. Imik on siiski väike, eks ole. "Njah, järelikult jäi mu kasvamine hiljem kinni," sõnas ta õrnalt õlgu kehitades.