At night

OT: Hiiumaal on -.- Ja siis läheb Vastseliina, ja siis Võrru esinema. Kohtusime viimati kuuendal juulil ja kohtume uuesti augustis, kuradi kaka tuju on sellepärast. Oleks ta vähem ära oleksin temaga Hiiumaale läinud. Ehhe, oi kuidas mulle meeldib vinguda. Millega ise tegeled?

Gertrud naeratas kerelt suutes kaaslasega täielikult samastuda, inimhingi oli raske saada. "Hädaolukorras suudan ma ka verest toitudes mingi aja elus olla," seletas ta Obscurale ning naaldus mao seljal kaugemale kuni lõpuks roomaja seljale pikutama jäi. "See teeb olukorra mugavamaks, sest inimesi keda toidu nimel likvideerida jääb siin väheseks, kui neilt lihtsalt verd võtta olen küll nõrgem ja nemad uimasemad, aga vähemalt jätkub kauemaks." Deemon ei hakanud mainima, et tänu pidevale 'dieedile' ei suuda ta enam eriti oma maagiat teha.

OT: Pähpäh. Vinguda on tore. Teame-teame Käsi tal kiiremini teha, võimidagi. Ma üritan endast tutvustus kirjutada, tho. Suht raske ülesanne.

Obscura siis kuulas ilusasti. Vaikselt. Mitte nagu tavaliselt kui ta pidevalt vahele vadistama kippus. "Keegi peaks inimesi siia juurde tooma." arvas tüdruk. Toovad mõne laadungi äkki. Oleks tore. "Aga sulle loomade veri ja hinged ka sobivad?" küsis ta siis. Loomi oli päris palju igasuguseid metsas, ja tuli koguaeg juurde ka, metsast välja jalutama nad ainult väga ei kippunud, kuigi seda juhtus ka mõnikord, kui kedagi eriti väljas ukerdamas ja nende rahu häirimas ei olnud.

OT: Iseenda kirjeldamine on jah selline äge asi mis kunagi õigesti ei kõla, peaks ka ette võtma, rollikates ma tavaliselt inimestega ei sõbrusta.

Hmm... Inimesed... neid oleks täitse hea mõte juurde kärutada arvas Gertrud; neiu ei olnud kunagi eriti hoolinud neist kes talle toiduks kõlbavad. "Kõlbavad küll, kuid inimesed on ikka parimad, need maitsevariatsioonid ja see erinev lõhnakamma juba..." vajus ta mõttesse, kuid 'ärkas' juba üsna pea ning naeratas vabandavalt enne kui jätkas: "Kuigi sellest saad sa vist ise ka aru."

OT: Eks ole. Ma ainult rollikates pm olengi/elangi. Midaiganes.. c:

Sellel kärutamisel on ainult üks selline väike miinus. Nimelt tuleb sebida keegi väljaspoolt kes neid inimesi juurde tooks. Või siis mingi reklaam käskida kellegil teha, jälle väljaspoolt, et see on mingi hea koht puhkamiseks, võimidagi. Siis jooksevad ise kohale. "No jah, inimeste vastu ei saa vist miski." arvas Isabel. Inimese veri maitses ka kordi paremalt kui teiste loomade.

OT: Ma ei ole leidnud ühtki sellist eriti kus kontingent norm on, siin isegi vist annaks suhelda tegelt kui mõni kindel isik ( ) välja praakida.

"Hmm, turismitalud?" rääkis Destiny pigem iseenda kui kaaslasega pakkudes välja võimalike variante. "Majutaks tühjadesse tubadesse ja kutsuks vastavalt vajadusele eliitbanketile," irvitas ta külmalt ning õelalt. "Kahju et deemonitel kihvu pole," ütles ta tõsinedes mõrult, vaatamata tavaliselt malbele iseloomule meeldis talle oma ohvrites terrorit külvata, vaid paaril korral, kui lastest toituma oli pidanud uinutas ta need enne magama ja käitus rafineeritult.

OT: Haha Aga miks ilma ei annaks?

Cura siis lihtsalt kuulas jälle, eks ole. "Deemonite nahk on ka vist pehmem? Lõhuksid kihvadega oma suu ära." arvas Isabel. Vampiiride nahk oli suhteliselt kõva, aga ikkagi oli Cura ühe korra suutnud oma huule lõhki hammustada. Võib-olla ka rohkem kordi, kuid teisi ta ei mäletanud. Kui teised talle ohtliud ei ole, siis on ta ise endale ohtlik.

OT: što?

Selle naha pehmusega oli deemonitel tõesti probleeme, kehalt olid nende luud küll tugevad, aga nahk inimestele võrdväärse tekstuuriga, niivõrd purunev nende koletisliku jõu puhul."Pehme nagu beebi pepu," muigas ta mõrult ning tõmbas küünega õrnalt üle oma randme kust veri sekundiga tilkuma hakkas. "Kurat, ma unustasin, et sa vampiir oled," oigas ta ning haaras oma randmest vabandavalt kinni. Mitte, et tal oleks midagi kergeks eineks olemise vastu niikaua kuni ta ellu jääb, aga ta oletas, et Corale endale põhjustaks see kergelt ebamugavust.

OT: Nevermind. Mõte kadus ära. c:

Keegi peaks deemoneid edasi arendama, võimidagi. Cura pööras pilgu teiselt ära. Deemoni veri ei olnud küll nii kutsuv, kui inimese oma ja ta oli ka just jahil käinud, kuid ikkagi. Veri on veri. Selle näki veri vampiirile nii ei mõjunud, kuna näki veri oli külm. "Järgmine kord ära unusta. Ma ei käi iga õhtu jahil." lausus Isabel rahulikult, kuigi hoidis nüüd hinge kinni ja vaatas jätkuvalt igaks juhuks kõrvale. Need haruldased korrad, kui tal õnnestus mõne endast vanema otsa sattuda. Tal tõesti ei olnud tahtmist deemonit ära tappa.

OT: Smooth...

Destiny vaatas ettevaatlikult vampiiri ning enne kui ta ennast sellest välja suutis ta rääkida pakkus neiu talle oma rannet. "Ära väga puruks näri, paranemine on paras piin, ja võiksid mõne tilgakese verd alles ka jätta, taastuks kiiremini," pomises deemon mokaotsast ning naaldus vastu seina.

OT: Mitte te ma teaks, mida see tähendab c:

Cura vaatas hetke deemoni rannet ja käristas siis ühe pikema riba oma kleidi puhtamast servast ja sidus deemoni randme ümber. Siis ei ole vere lõhna nii väga tunda. "Ma tapsin täna niigi ühe inimese." lausus vampiir kindlalt, rohkem endale. Kuna suurem osa tema elust oli hunnik mäluauke siis ta ei olnud kindel, kas ta suudaks ennast peatada ja deemonit ära tappa ta ei tahtnud. Temast vanemaid oli niigi vähe tegelikult.

OT: Väga õige tegelasega sees ma vaatan siin mõni

Võttes oma randme ilmse kergendusega vaatas Getu kõigepealt improviseeritud sidet ja siis tüdruku veelgi rohkem räbaldunud kleiti. "Mitte, et ma poleks tänulik, aga sa tundud olevat inimene keda riietus huvitab, sa peaksid sellest asjast välja vahetuma." Cura meenutas tõesti pigem kummitustüdrukut kui mõnda normaalset isikut.

OT: Erm.. No jah. c:
Fuu, ma pean Troy tiitli ära muutma, see rollikate jumalanna mingi mehe nime ja avatari juures on ikka väga kahtlane

"Peaks, aga selleks peaks ma naasma oma riiete juurde ja mulle meeldib siin tunnelis hetkel rohkem. Riided kannatavad ootata ka mõnda aega." arvas vampiir kergelt naeratades. Tegelikult oleks ta võinud seda tunnelit edasi uurima minna ja siis äkki kuskile lossi välja jõuda, aga seal mao otsas istumine oli igatahes hetkel veel mugavam.

OT: Segan vahele. Ma vaatasin ka ennem seda, et mees on jumalanna xD

OT: Smart, onju. Ma kohe muudan selle ära c:

OT: Isegi ma panin seda tähele, üsna tore kompott kahest nimest Olen ka äge tegin igavusest oma tutvustuse

"Hmm, mõistetav.." Deemonile oli peale vajunud paras rammestus, ta sulges silmad ja naaldus sedakorda kogu kehaga vastu mullaseina. "Mõnus on siin istuda, nagu poleks maailmas probleeme, sõdu, ebaõiglust..." pomises ta ning silitas unelevalt Gray-d kes liputas oma sabaotsa nagu kutsikas ning sisises tasasel toonil, kuid erinevalt oma liigikaaslastest oli see tema puhul märk õndsusest.

OT: Kakao on külmana nii hea

OT: Eks ole Tubli laps. c:

"Nagu poleks.." pomises Isabel õrna irooniaga. Sõjad ja muud värgid teda eriti ei mõjutanud, aga karm reaalsus oli siiski, et mingis fucken kohas eksisteerisid need alati. Ei tea, mis inimestel viga on. Kohe üldse ei saa rahulikult elatud. Selle pärast tulebki kärbet teha. Hea vabandus tegelt nende verest ja hingedest toitumiseks.

OT: Hi5, bro. Ja mu ema koguaeg arvab, et ma lihtsalt ei viitsi piima keeta.

OT: Hmmh, külm on ikka parim, kõlbab juua nii lkülmal, vihmasel, kuumal kui ka uhmm... pilvisel () päeval!

"Ah, ära pane mind tähele. Aastatega tuleb seda filosoofilist pläma üha juurde ja juurde, kahjuks on mul hea mälu, liigagi hea, nii, et mäletan iga vestlust, mida pärast oma neljandat eluaastat pidanud olen, see toob kahjuks kaasa kogu seda heietamist," Oigas ta rohkem iseendale kui kellelegi teisele. "Millega sa seni lossis tegelenud oled, siin võib tegelikult üsna üksluiseks minna..?" küsis ta siis kaaslaselt vaikuse täiteks.

OT: Täpselt Ma joon kuuma ainult siis, kui emps teeb ja mulle arvuti juurde, või kuhugi, toob

Obscura noogutas kergelt, kuigi ta võis vaid oletada, mis tunne see on. "Ma olen peamiselt jahil käinud, maganud ja lossis nii sama ringi käinud ja ettejuhtuvaid terroriseerinud." lausus tüdruk kergelt õlgu kehitades. Midagi targemat ju teha ei olnud hetkel ja välja ka ei saanud kuidagi. "Ja sa? Kaua sa siin üldse olnud oled?" uuris vampiir siis.

OT: Käisin praemuna tegemas ja kakaod juurde toomas. Veaab, sulle tuuakse -.- Mu emmel on nelja lapse ja tööga käed tegemisi täis.. Aga ta tõi mingi paar aastat tagasi mulle keeksi ja külma piima arvuti juurde, see oli tase

Getu tegi peaga umbmäärase liigutuse, mida samuti noogutamise alla võis kategoriseerida. "Paar aastat." Vastas ta lihtsalt ning kehitas õlgu. Ajal polnud deemoni jaoks enam ammu tähtsust, kõik talle olulised inimesed olid niikuinii surematud, ja surelikega suhtlemisest oli ta loobunud juba ammu, pärast... Neiu raputas järsult pead, ei, ta keeldub sellest mõtlemast.

OT: Jaa, üksiklaps on tore olla, eks ole. Siis ei ole süüd ainult kellegi teise kaela ajada, tho. Kõlab hästi.. Mulle tõi ükskord maaaasikaaiid c:

"See on päris palju." arvas Isabel mõtlikult noogutades. "Mis sa.." alustas ta siis uut küsimust, kuid kortsutas kulmu, kui deemon pead raputas. "Juhtus midagi?" küsis ta pead kallutades ja deemoni nägu uurides. Isabel'il oli selles suhtes vedanud, et ta polnud elu seeksi ühegi surematuga alates oma vampiiri elu algusest rohkem kokku puutunud, kui paar minutit, mis verest tühjaks imemiseks või jälitamiseks kulus.

OT: Mämmidi fukin mämm .. Aga ma lähen lõunaunne nii, et mingi aeg õhtul olen alles sees.

Deemon oli oma emotsioonid kontrolli alla saanud, nii enam vähem täpsemalt. Naeratades valulist naeratus ütles ta lihtsalt :"Paar lollil sajandil tehtud lolli otsust," ning sulges silmad. 19 sajand, ballid, pulmad, matused, romantikute unelm. Ja surm. Kiskudes ennast väevõimuga mälestustest eemal vaatas ta neiule otsa, "Kas sind on kunagi eemale rebitud inimestest keda sa armastad üle kõige?" Küsis ta nii õhusoojuse huvides ikka veel kivistunult oma peopesi jõllitades.

OT: Selke. Ma liigun ka arvuti tagant ära. Emps hakkab koju tulema.

Isabel noogutas õrnalt vastuse peale, kuid raputas samas kohe küsimuse peale pead. "Mkm. Mul ei ole ühtegi sellist inimest olnud." lausus tüdruk nii muusas, kuid kahetses seda siis. See võib viia küsimusteni asjade kohta, mida ta ei teadnud. Õigemini ei mäletanud. Peaks võib-olla mingi mineviku nägija juurde minema. Soovitatavalt inimene, siis saab selle pärast ära tappa, et see kellegile teisele ei räägiks, võimidagi.

Tunnelisse oli sugenenud vaikus mida oleks võinud noaga lõigata. "Selge," vastas deemon katkendlikult ning lõplikult, see ei olnud teema millest ta tahaks kauemalt rääkida. "Hea, et igavesti elame.." ütles deemon. Ei, ta ei pidanud seda heaks, mitte pärast seda, aga mis tal muud üle jäi. Kergelt energilisemalt kui peaks plaksutas ta siis käsi ning hakkas tulihingeliselt arutlema, kas ehk tal õnnestub veel öösel vettehüppeid harjutada.

Destiny vaatas tüdrukut uudishimulikult, "Miks siis mitte?" uuris ta pead ühelt küljelt teisele kallutades. Deemon polnud kunagi, vaatamata olendite mõtetest hoolimisele, väga hästi oma mõtteid varjata suutnud. Eriti kui asi teda tõepoolest huvitas.

OT:HolyTomato, vihm jäi järgi, PÄIKE PAISTAB O_O