Lossi Ball

Tüdruk lasi Londoni kätest lahti. "Ma ei taha enam tantsida, vabandust," ütles neiu ja trügi läbi rahvamassi, et endale juua võtta.

"Ei ole." arvas Lily automaatselt poisi esimese lause peale, ja ei olnudki Lily tegi ena elu ise piisavalt põnevaks, ja tal oli lihtsalt vaja kedagi kes ta lollusi takka kiidaks. "Noh, esimene kord on ikka esimene kord." arvas Šaša siis poisi ülejäänud juttu peale.

"Siin lossis mitte, kunagi ilmselt käisin." oletas tüdruk kuid lisas siis naerdes "Aga ma ei mäleta seda ja mida ei mäleta pole olnud!"

OT: Tee siis, mul pole eriti ühtegi ideed xD midagi võiks juhtuda hoopis.

"Enam ei mõtle siis?" küsis Lily, seda ta poisi juttu põhjal igatahes oletas.

Lily noogutas mõtlikult. "Aga siis tuleb kogu aeg midagi teha, teha! Tegutseda!" ütles ta optimistlikult "Siis sul ei ole aega eilses elamiseks." arvas ta kasutades mineviku kohta "eile" nagu harjunud oli.

"Midagi ei tee logelen nagu tavaliselt." arvas Lily, logelemine tema puhul tähendas kogu aeg veiderdamist kui tal midagi targemat teha polnud.

Lily naeratas "Muidugi ma tulen." teatas ta. Kuna tüdruk tegi lossile päevas mitu tiiru peale poleks teda ilmselt peost nagu nii eemale hoida, kui ta selle ükskord tavastanud on.

"Igav on," kuulutas Brenda valjusti ja tõusis püsti.

Barbara saabus ballisaali türkiissinises kleidis ning sirgendatud lahtiste juustega. Ta vaatas saalis ringi ega osanud kellegagi sõnakest rääkida. Nii siis tüdruk ootas mõnda noormeest, kes temaga ehk rääkima tuleks või ta tantsule paluks...

Bryce sammus oma musta ülikonnaga balli ning vaatas seal ringi.

Barbara vaatas paraadtrepi poole ning silmitses siis poissi, kes just saabunud oli. Huvitav, kas tal oli juba kaaslane? Võiks ju poisiga tantsida ja väike tutvus ei teeks ka paha.

Bryce ajas näppudega läbi enda mustade juuste ja raputas neid ning läks endale siis juua võtma.

Helena jõudis saali juurde ja sealt kohe ta, jooksis mustapäisele poisile otsa.

''Aii, fakk.'' pomises Bry kui oli maha kukkunud.

Helena naeris. ''Ma olen muidu Helena.'' tutvustas tüdruk ennast kui oli püsti saanud.

Barbara istus trepile ja vaatas kurvalt paare, kes eemal olid. Temal endal polnud ju kedagi ja ta ei tundnud kedagi peale poisi, kellega ta raamatukogus kohtus.

Bryce naeratas ja tõusis püsti, raputas juukseid ja pühkis ülikonda ''Bryce.'' tutvustas siis ka poiss ennast.

Katerina jooksis mustapäisele tüdrukule ette ja ütles hirmunult: ''Sa ei kujuta ette, kui hirmus see on!'' Helena naeratas kuid kohe lõpetas naeratamise. ''Ära aja lolli juttu, see on ilus paik.''