Suur ja külm kelder.

Rowena läks mööda keerdtreppi alla ning jõudis mõnusalt jahedasse keldrisse. Suust tulev aur moodustas kujundeid. Rowena istus maha muldpõrandale ning toetas end vastu mingit vana puukasti. Ta tõstis ühe jala üle teise ning sulges silmad.

Jay rändas mööda lossi ringi. Poiss teadis iga viimast kui selle soppi kuid alati oli tore meenutada. Meenutada vanu aegu. Mantel käes ja tiivad täies ulatuses lahti sirutatud. Õigemini nii lahti kui kitsas koridor seda võimaldas.

Rowena avas silmad krõbina peale. Mõned nahkhiired lendasid laest alla ning tiirlesid ringi. Oeh.... Mõtles Row ning viskas tuule abil nahkhiired vastu sena, kust nood siis uimasena lakke tagasi lendasid.

Tiivad aegajalt lage riivamas sammus Jason rahulikult edasi laskmatta nahkhiirtel ennast häirida.

"Oh hei," lausus Rowena siis Jasonot nähes ning ta pistis käed mantlitaskusse.

"Hey." vastas Jack ebamääraselt tüdruku poole vaatamattagi kuid jäi seisma.

Rowena tõusis püsti ning tonksis jalaga kartulikasti. "Mis sind siis siia toob?" küsis ta nii vaikusetäiteks.

"Igavus." vastas Jason lihtsalt ning tõmbas oma tiivad koomale, et mitte tüdrukule nendega kogematta lajatada.

"Ahah," kostis tüdruk ning näppis samal ajal mantliserva. Ta suust tuli sooja auru ning ta mängis sellega. Ta lükkis seda tuulega igalepoole ning tegi sellest lihtsaid kujundeid.

"Ja sina?" küsis Jason siis ning vaatas tüdrukule otsa.

"Ah niisama kolan ringi," lausus Row ning vaatas kõrvale. Ta lükkas juuksed kõrva taha ning pööras pea tagasi ja naeratas.

Jay muigas nõrgalt ja üpris sunnitult. Polnud täna just parim päev. Poiss kirus tihti, miks pole ta puhtavereline vampiir? See kiskja veri ajas ta hulluks.

Rowena võttis maast mingi vana roheliseks läinud kartuli ja kandis seda tuulega teisse toa otsa. Tuues selle enda juurde tagasi astus ta selle sodiks ning lükkas kartulirusud jalaga eemale.

Jason jälgis tüdruku tegevust sõnatult ja toetas ennast vastus seina. Poiss pani kastitäie täiesti normaalseid kartuleid põlema. Ega ta selle toidu väärtust niiväga ei mõistnud kuigi ta võis seda süüa meelsamini kui tavaline vampiir. Mees jälgis mõnuga kuidas kast põleb ning sundis ennast leeke piirama, et need seinale ja teistele kastidele ei leviks.

Rowena jälgis kaste põlemas. Ta lükkas käe taskusse ning lihtsalt vaatas kartuleid põlemas. "Siit saab kastitäie lõkkekartuleid," lausus ta siis jällegi vaikusetäiteks.

"Vaevalt." arvas Jason. Tal polnud optimismiks aega. "Aga sütt küll." pomises ta ja kustutas tule. Kuid hetke pärast lahvatasid veripunased leegid tema ümber.

"Sedan'd küll," lausus ta. Row ehmatas korralikult kui veripunaseid leeke nägi.

OT - Pean minema vist varsti.

OT: Ok

Jason kasutas leeke varjuna. Poiss vajus hetkeks kokku, et tiivad tagasi "sisse" tõmmata. Hetkepärast tõusis ta uuesti püti. Leegid ei olnud tulised. need olid jääkülmad.

Nähes, et poiss taas püsti tõusis varjas ta oma ehmatuse ning hakkas jalaga minegid vanu kaste torkima.

Jason'il oli igav. Leekidega mängmine seda kauaks ei peletanud. "Ma lähen." ütles ta ükskõikselt ja sammus minema, õieti märkamatta kuhu.

"Okei," lausus Row ning istus kuskile maha.