Uidates ringi.

OT: Ja ma hüppan rõõmust lakke

Isis jooksi rõõmsalt hundile järele. See oli küll üpris väsitav kuid tal oli liiga hea tuju ja seda ei rikkunud ka see kui ta oma tavapärasest kohmakusest lossitreppist allakukkus. Otse mingi vahtra juurde. Naine ajas ennast uuesti püsti ja kergelt ringikäiva peaga püüdis tuvastada kus on tiivulinehunt.

OT: Ja muide kui sa otsid aktiivset rollikat ikka paljud liikmetega siis ma tean ühte sigatüüka teemaist. http://hogwarts.forum.co.ee/

OT : Eks ma lähe ja vaata siis.

Kergitades kulmu kui tüdruk trepist alla lendas jooksis hunt viitsimata tiibu avada temani ning istus maha pannes riidehunniku oma jalgade kõrvale. " Mida ma küll tegema peaks, et sa kõikjal ei komistaks " päris ta ning võttis hammastega Isise kraest tõstas ta püsti. "Roni mulle selga " ohkas ta lõpuks ja vajus kõhuli, et naisel lihtsam ennast ta turjale vinnata oleks.

"Olgu." ütles Isis üpris üllatunult. Nii saamatu ta nüüd ka ei olnud. Tüdruk ronis hundile selga. Eganüüd igapäev ka tiivulise hundiseljas olla saa. Nigra vedas teda mõnikord, aga mitte eriti pikalt ja tavaliselt looma omal algatusel, kui ta tüdrukule midagi näitata tahtis.

Tõustes taas jalgadele ning haarates riidepuntra kihvade vahele pomises hunt veel hammaste vahelt : " Hoia kinni. " ning jooksis suurte sammudega metsa poole. Lendama ta hakata ei kavatsenud, samuti oli ka kahe koha vahemaa üsna väike - vähem kui üks kilomeeter, nii et polnud tiibade avamiseks mõtetki. Lõpuks küünised mulda torganud ning seisma jäänud silmitses hunt mustavat metsa ning lömitas siis maha, et Isis ta turjalt alla saaks ronida.

Kui hunt jooksma hakkas polnud tüdrukul aimugi kust ta kinni peaks hoidma, instinktiivselt lõi ta käed tiivulisehundi kaela ümber, sest see oli ainud viis tasakaalu hoida. Kui Beelzebub peatus ronis ta natuke kohmakalt hundi seljast maha ja vaatas ümbrust. Mets nagu mets ikka, lihtsalt natuke... kõhedam.

"Mida sa endale siis õhtuooteks soovid ? " uuris hunt Isiselt kui ennast taas püsti oli ajanud ning mulla kõhukarvade küljest ära raputanud. Mets Beelzebubi ees kõrgus tiheda puudemüürini umbes kümmekond meetrit ta turjast ülespoole ning arvatavasti veelgi kaugemale. Veinipudel hundi suus maitses jäledalt ning kriipis hambaid, kuid Beelze ei avanud lõugu kannatades ebameeldivuse ära mõeldes sellele, kuidas hiljem pärast söömaaega sõõmukesega maiustada lisades lihatoidule vürtsi. Olles ikka endises asendis, küüned mullakamaras ning pea puudelatvadele suunatud ootas ta tüdruku vastust.

"Üks kõik." ütles Isis ausalt. Tal oli suva mida ta sööb. Pea asi, et see söödav on ning hamba alla ei karju. Tüdruk silmitses huviga metsa. Huvitav kas siin kitsi on? mõtles ta puid vaatates. Mets oli tüdruku arust lihtsalt vaimustav. Nagu alati.

"Äkki mõned sõralised? " pakkus mees ning limpsas keelega üle kihvade. Mitte, et mõte hirvede või muu sarnase metsaühiskonna liikme söömisest talle just väga meeltmööda oli, aga tühi kõht vajas täitmist, ning Beelzebubil olid prioriteedid korralikult paigas ja nõnda sai hunt ilma pirtsutamata ka sellistest asjadest kõhu täis.

"Jah." arvas Isis kui need kihvad või sõrad just toidusisse ei sattu käib küll. Ei maksa vinguda. Isis lihtsal seisis. Ta ei saanud aru kas tal lubatakse ka jahis osaleda või peab ta ootama milla hunt saabub saagika.

"Kas sa võiksid natuke sügavamale metsa lõkke teha ? " uuris hunt ning lootes, et vastus on jaatav tuhises puude vahele otsides õhust millegi söödava lõhna. Tabades lõpuks hirve õhkõrna hõngu temast paremal jooksis hunt sinna ning oma sihtkohale lähemale jõudes aeglustas sammu kuni hiirvaikse kõnnini. Luurates kõrge okkaliste väätide kogumi taga ootas Beelzebub õiget aega ja hüppas siis üle selle murdes hetkega kahe sõralise kaelad. Need hambus hakkas mees rahuliku tempoga tagasi minema.

Isis noogutas, aga Beelzebub oli juba läinud. Tüdruk sammus metsa korjates teepealt oksi mis kõigekuivanumad välja nägid ja vedas need ühte hunnikusse mille ümber pani kivid. Lihtsalt harjumusest. Lõppuks arvestatava oksahunniku kogunud otsis ta taskust tikud ja pani käre põlema. Ning jäi ootama millal oksad tuled üle võtma hakkavad.

Vedades oma saaki kiirustamata läbi metsa jõudis Beelzebub kohale alles siis, kui lõke kõrge leegiga põles. Sõraliste laibad maha kukutanud läks hunt tagasi puudesalu äärele muundudes uuesti inimeseks ning pannes ennast riiesse. Kõndides Isise ja lõkke juurde kohendad mees puid ning hakkas siis paari oka koorest puhtaks laasima.

Isis vaatas vaikselt kuidas leegid põlesid. Ainus asi mida ta kartis ja samas nii eluvajalik. Ainus asi mis talle arme tekitas. Tuli meeldis tüdrukule kuid oli talle ohtlik. Tegelikult polnud need soojad legid ta lemmikud. Sinised leegid olid need mis talle vee kõrval kõigerohkem meeldisid.

Olles oma töösse süvenenud tõstis mees pea alles siis, kui oksad koorest puhtad olid. Isise pilku jälgides vaatas ka Beelzebub lõkke poole ning otsis teemat mida üles võtta kuid asjata. Tahtes mingitki tegevust süvenes Samael tuulde ning puhastas selle abil liha kõigepealt nahast, siis kõõlustest ja kontidest jättes valmis perfektsed fileetükid. " Panni meil küll pole ... " mõtles ta valjult ja tuntava kahetsusega ning tekitas siis õhukatte ümber vast valminud varraste mille veel paari toki abiga lõkkest kõrgemale valmima pani, ikka nõnda, et leegid lihast eemale hoiaksid kuid suits ning kuumus selle kenasti läbi küpsetaksid.

Isis jälgis ragulikult Beelzebub'i tegutsemist. "Ilma pannita saab ka." arvas ta kuna lihtsalt vait olemine tundus äärmiselt nõme. Isis jälgis jätkuvalt leeke pilk vilksamas mõnikord lihale ja Beelzebub'ile.

Kegrelt naeratanud ning pilgu Isisele vilksatanud vastas mees pooleldi endale, pooleldi tüdrukule : " Jah, aga selleks on päris palju kujutlusvõimet ja mõnda lisaoskust vaja ." Lause lõpupoole viipas Beelze tarbetult puukonstruktsioonile lõkke kohal ning kohendas mõnda lihatükikest.

Isis noogutas meest vaatates ning uuris siis seda mille peal too liha küpsetas. "Mul on maitse aineid." ütles ta järsku meenutades, et ta oli köögist soola ja pipra tuuri pannid. Tüdruk soris taskus ja leidis soola ning pipra. Seal oli veel ka tšillipipar mille tasku panemist tüdruk ei mäletanud.

"Nüüd tulen tõsine pidusöök " rõõmustas mees ning kujutles mõtetes ette kergelt vürtsist läbiküpsenud tailihafileed ning punast veini sinna kõrvale. Kõrvad pealaeg võimalikult kikkis nuhutas mees õhku ning ütles isisele : " umbes viie minuti pärast on valmis, äkki lisad maitseained ? " viies silmad tüdruku käed olevatele pakkidele.

Isis noogutas ja pidas hetkeks aru kui palju midagi vaja oleks ja lisas siis esimesena soola. Siis pipart ja tšillipipart. Ta ei teinud väga oma maitse järgi, sest siis oleks ilmselt liiga terava maitsega olnud ja alati kui liiga magedaks jääb saab ju juurde lisada?

Vaadates särisevat liha kõht valjult korisemas toksis mees kannatamatult käega maapinda oma istumise all. Lõpuks kui kõik tundus valmis olevat libistas Beelzebub impoviseeritud resti tule kohalt alla ning imetles pruuniks küpsenud õhtusööki. Istudes Isisele lähemale pani mees vaagna mõlema noore vahele ning jahutas lihatükid maha, et nood näppi ei kõrvetaks. " Head isu, " naeratas ta säravalt ning võttis tükikese rüübates punast veini kõrvale. Nii Samael kui ka Ayane olid seitsmendas taevas.

"Head isu." noogutas Isis muigega ja võttis ka liha. Maitses paremini kui miski mida ta selle aastajooksul oli söönud. Ja polnud ka ime. Praetud ja maitsestatuld liha pidigi parem olema kui peaaegu toores jäneseliha mida ka alati saada polnud. Tüdruk sõi vahetevahel Beelzebub'i ja siis lõket vaatates ühe tükki ära.

Leides, et üksi keelt kasta on ebaviisakas lükkas Beelzebub pudeli tüdruku poole ning võttis uue tüki liha, neid veel restl jätkus niikuinii, kahest hirvest sai üsna suure koguse fileed. " Kuidas maitseb ? " päris ta siis lootuses kinnitada oma arvamust, et too õhtusöök oli imeline.

"Väga hea." ütles Isis naeratades "Parem kui miski mida ma selle aasta jooksul söönud olen." lisas ta ning seiras hetke veini pudelit pilguga. Lõppuks otsustanud võttis ta pudeli ja siis seal ühe väikese lonksu, kuna ta polnud enne veini maitsnud. Väga hull ei olnud. Järeldas ta pudelit maha pannes. Tegelikult oli see maitse tema jaoks uudne ja ei kuulunud just ta lemmikutte hulka. Tüdruk võttis veel hirve fiileed. See oli tõsiselt hea.

Säravalt naeratades jälgis mees Isise ilmet kui too veini maitses, tänu sellele, et tal kaks keha oli ei jäänud ta kogu pudelitäiest isegi mitte vinti, nõnda võis ta südamerahuga veel paar hiiglasliku sõõmu võtta. Lõpuks oli restile jäänud vaid üks ainus lihatükk mille ta naisele ulatas ja siis ennast maapinnale pikali viskas.

Isis võttis lihatükki vastu ning sõi selle rahulikult ära. Tüdruk jäi hetkeks oma rasvaseid käsi vaatama, kuid pesi need siis hetkepärast lähimast veekogust kutsutud veega ära ning vaatas mõtlikult tuld. Lõppuks otsustas tüdruk lähima puu otsa ronida. Puuotsa saanud ukerdas ta ühel ülemisel oksal, et ennast natuke mugavamasse asendisse sättida ning jäi lõppuks oksa peale kõhuli vaatates meest ja lõket.