Üle pikka aja puhketoas

Jay sammus mööda pikka, lõpputuna näivat treppi üks luisette sammudega üllesse. Lükkas väga räsitud olemisega maali eest. Selle asukas ei vaevunud juba ammu rääkima vaid mõmises vaid uniselt midagi õlu kohta. Hinged kriiksusid. Mees ronis hääletult puhketuppa libises vaikselt mööda tugitoolidest ning kaminast jõudis ta aknalauani. See oli sümeetriline. Täpselt ringi kujuline ja üpris lae all. Jack hüppas sinna ilma mingi vaevata. Enne istumist võttis ta kätte aknalaual olnud raamatu ning sättis enast mugavalt aknalaua kumerusse istuma.

Kui Carol kuhugi kõndis nägi ta mitut kummituse kuju, ta teadis, et need tõotavad halba ja ta hakkas kiiremini trepist üles kõndima kuni ta lõpuks jõudis mingisuguse maalini. Ta teadis et selle saab kuidagi eest ära ja ta hakkas midagi enda parema käega saavutama ja lõpuks hakkaski valgus talle paistma. Tüdruk põhimõtteliselt hüppas sinna tuppa ja astus sammu kõrvale ja toetas enda selja vastu seina ja hoidis enda haavast kinni, sest see vöö segas haava. Carol tegi vöö haava pealt lahti ja asetas vöö kotti, seejärel hoidis ta enda parema käega haava kinni, sest see oli valus, valusam kui kunagi varem.

Jack pööras väga järsult verelõhna peale pead. Märkamatta selle juurde kuuluvat libahundi lehka kargas poiss raamatut eemale paistates aknalaualt alla ning oli kiirelt verelõhna allikani jõudnud. Poiss põrkus tüdrukust siiski viimasel hetkel eemale ning seiras teda pilguga. "Mida?" küsis ta hääletult. "Kes seda tegi?" lisas ta ebamääraselt püüdes sellega oma käitumist varjutada.

Carol ehmatas poisi seal olemise peale ''Oih vabandust! Ma ei näinud teid!'' Ütles tüdruk närviliselt ja hakkas trepist alla minema, kuigi see ei tulnud eriti hästi välja, sest tal käis pea ringi. Roberta komistas paari sammu juures ja kukkus pea ees trepist alla. ''Aiii, aiii!'' karjus Carol valust. Tüdrukul läks pilk silme eest mustaks ja ta oli täiesti haavatud, ta ei saanud enam midagi teha.

Jay tormas tüdrukule järele ning jäi teda mõneks hetkeks lihtsalt vahtima. Mees kirtsutas verelõhna peale nina ning lihtsalt krahmas võõra tüdruku sülle. Ükskõik kui palju elu teda siis ka karastanud oli ta ei saanud, ega tahtnud kedagi lihtsalt niimoodi jätta. Poiss sammus hääletult tüdrukute magamis tuppa mis oli juba ammu maha jäätud ja kunagised poiste vastased loitsud ei toiminud enam. Jack paani tüdruku voodisse ning tõmbus siis nõutult eemale.

OT: Kas sa jäid mu tuppa veel w? Ma ei saand eriti 'nõutult eemale' aru.

OT: Seisan akna ääres Seal tüdrukute magamis toas.

OT: Aa aga ma läksin jahile

OT: *Kortsutab kulmu* minu arust panin ma su tüdrukute magami tuppa ühte voodisse "Tüdrukute magamistuppa"

OT: Ma ärkasin ja muutusin ... ah vaata mu toa teemat vms.

OT: Ma ei viinud sind sinu tuppa kuidas sa äkki sinna said?

OT: Aga kus see tüdrukute magamistuba on?

OT: See on puhketoas kunagi kui siin kool oli siis pidid ju õppilased kuskil magama? Nad ei ööbinud koolipeal nagu nüüd siis ruume omastatakse Tüdrukute ja poiste magamis toad on puhketoas.

OT: -.- ma pean uuesti kirjutama!! >_<

OT: Jaa Karm saatus