Edward Rose tuba

Edward avas pisikese hõbedase võtmega ukse ja talle vaatas vastu tuba mis oli täpselt tema maitse järgi.

Toas oli üks aken, mustad seinad ja puidust põrand. Ühes toa nurgas seisis suur neeonrohelise päevatekiga voodi. Selle kõrval oli pisikene öölaud mille peal oli poisi äratuskell ja sahtlis oli laptop ning kirjatarbed. Toa teises nurgas rippusid laest alla neoonroheliselt helendavad pulgad mille taga oli pisike 'privaatruum.' Seal oli suur puidust kapp. Kus asusid Edwardi riided ja jalanõud. Voodi vastasseinas seisis raamaturiiul millel oli hunnik vanu raamatuid ja fotosid. Raamaturiiuli kõrval seisis vana mürkroheline tugitool millel oli helelilla padi peal. Valgust andis tammepuust ukse kõrval asuvad kaks õlilampi. Ukse kõrval oli vana paekividest laotud kamin, mis sobis kogu toaga ideaalselt kokku.

Carolyn kõndis pikas koridoris ringi ning komistas igale poole. Ta komistas ka ühe ukse otsa mille ta otsustas lahti teha. Lahti tehes nägi ta seal tuttavat nägu ''Edward!'' hüüdis ta ning sisenes tema tuppa.

OT: Miks mu toal vale number on?

Edward tervitas Carolyne käeviipega ja jätkas oma asjade kappi lahtipakkimist. Pidulikumad riided pani poiss rippuma, jalanõud viskas ta kapi põhja ja ülejäänud riided murdis ta lihtsalt kokku ja pani kapi ülemisse riiulisse.

OT: Ma ei tea mina ei muutnud, aga midagi oli mäda nüüd on korras.

OT: Heaküll.

''Mina siin korrusel ei ole.'' ütles Carolyn kurvalt ''Aga mul oli lihtsalt tuju siia korrusele tulla.'' seletas Carol ja naeratas Edward'ile.

"Mis korrusel su tuba on?" küsis Edward ja tiris kotis välja oma pesemisasjade koti mille ta ühte sahtlisse lükkas.

''Teisel.'' ütles Carol kiiresti ning istus poisi voodi peale ja vaatas ta tegevust.

"Mhmm, ma arvasn, et kõikide toad on siin korrudel," pomises poiss, "Mida sa muu toast arvad? Ütle ausalt."

Carol vaatas poissi üllatunult ''Mida ma peaks arvama? Täiesti tavaline ju.'' ütles Carol ausalt ja vaatas toas ringi.

"Ma ei tea isegi," ütles poiss ja lükkas oma kappiukse kinni. Ta oli oma asjad lahti pakkinud, tühja koti viskas poiss suvaliselt voodi alla.

Carolyn pani enda käed põlvede vahele ja vaatas enda põlvi naeratusega.

"Mida sa naeratad?" küsis poiss uudishimulikult ja kõndis ühe seina poole, et sinna oma lemmik jalgpallurite, lumelaudurite ja paari kena naissurfari plakatid panna.

''Ma ei tea.'' ütles Carolyn ja naeratas edasi ''Peale seda kui sina siia tulid olen ma rohkem hakanud naeratama.'' ütles Carolyn Edwardile ja naeratas edasi.

Poiss ei olnud kindel as ta sai lause taga peituvast põhimõttest aru ja see hirmutas teda.
"See on tore," ütles poiss vaikselt.

Carolyn'il hakkasid negatiivsed mõtted läbi jälle käima, sest talle tundus, et poiss ei taha, et ta õnnelik oleks. Carolyn vaatas nõutuld enda jalgu jällegist ja ei naeratanud enam vaid oli täiesti tõsise näoga.

Poiss lihtsalt kehhitas oma õlgu, talle küll meeldis tüdruk, aga ta ei olnud oma tunnetes kindel. Et vältida piinlikut vaikust hakkas poiss kaminale tuld alla tegema.

Carol pani seda tähele ''Las ma teen.'' ütles ta ning ajas leegi enda kätte särama ning viskas selle kaminasse ja oligi kaminas tuli olemas. Carolyn jäi kamina ette istuma ja silmitses seda tuld mis seal oli.

"Aitäh," pomises poiss ja istus tugitooli. Poiss silmitses oma varbaid, tal polnd õrna aimugi mida ta nüüd ütlema peaks.