Brenda tuju.. see polnud hetkel just kiitmist väärt. Tüdrukule oleks ära kulunud tema tädi Maria; alati rõõmus ja heatahtlik mammi. Kuid kahjuks oli too surnud. Nii rändaski Brenda sihitult mööda lossi üüratu pikki koridore. Lõpuks jõudis ta ühe ukse juurde. See uks ei tõotanud ilmselt midagi head. Kuid täna oli Brenda läbinisti jubeduste peal väljas, seega avas ta ukse ja astus sisse. Ukse enda järelt sulgenud, märkas tüdruk õudusega, et ruumis on niisama pime kui kotis. Käega kobades suutis ta lõpuks süüdata ühe tõrviku, mille hädise valguse abiga lukustas ta ukse. Lukustatud uksega ruum; ainus koht kus saan üksi olla, mõtles Brenda. Tüdruk hoidis tõrvikut tugevasti käes, kui see oleks maha kukkunud, oleks kõik läbi.
