Vales pesuruumis

Destiny lükkas ukse irvakile ja piilus sisse, tühi, tõdes ta õnnelikult ning lipsas poiste pesuruumi. Talle oli selle koha sisustus alati rohkem meeldinud kui tüdrukute oma. Neiu sisenemisel olid toas olevad laternad automaatselt süttinud täites koha sooja kuldse valgusega. Täitnud massiivse vanni veega libistas ta kleidi seljast ning astus paar sammu vanni poole, laskis oma tiivad seljal lahti ning hüppas sisse. Ta teadis juba ette, et vann on ühest kindlast kohast sügav nõnda just sinna ta läkski ja jäi siis vee peale ulpima, tiivad pooleldi ihu katmas.

OT: Somebody join me, I'm bored mates -.-

Joel jalutas siis poiste pesuruumi poole. Tal oli kavas täna pesema minna. Kaks rätikut õlal ja pesuvahendid kaasas, tatsas ta uksest rõõmsalt sisse. Joel võpatas siis, kui nägi vannis kedagi tiibadega olendit ''Kas ma segan?'' küsis Joel. Ta ei saanud aru, et seal just tüdruk sees oli.


OT: Ma siis igavusest liitusin.

OT: Enjoy yourself

Oma mõtetesse süvenenud deemoni tüdruk ei pannud tulijat tähele. Sulberdades aegluubis jalgadega hõljus ta mööda vannipinda ning ümises omaette kariibimere piraatide tunnusmeloodiat mille Getu kunagi flöödil ära oli õppinud. "Tam tam tam taratamtam taratam tam taradaram" laulis ta ning lõi varvastega kaasa.

Hääle järgi sai Joel aru, et vannis olija on naine. Eheehhee ... oot mida?! Joel astus pesuruumist välja ja vaatas silti mis ukse peal oli. Jah, see oli poiste pesuruum. Alexander ohkas sügavalt sisse ning astus pesuruumi tagasi, mõeldes, kas tõsta enda häält või mitte. Joel lihtsalt lähenes duši kabiinile ning asetas enda rätikud konksu otsa. Las naine paneb ise tähele, et sinna tungis sisse mees.

Ikka veel ümisedes lõi neiu viimases taktis liialdatud tugevasti oma jala vette ning tekitas sellega vannis paraja kaose. Vesi tõusis üle ääre ning pühkis ka deemonitüdruku madala otsa juurde. Ohates ajas Gertrud ennast püsti, et kraanidest vanni vett juurde lasta, kuid märkas siis võõraid rätikuid dušikabiinide ligidal. Kiljatades läbilõikavalt mässis ta oma tiivad nii hästi kui neid liigesest mitte välja tõmbamata andis ümber oma alasti ihu ja taganes seni kaua, kuni kellegile otsa põrkas ja laias kaares üle libeda põranda veeres.

Joel hakkas ka peaaegu maha kukkuma, aga haaras konksust kinni ''Ja mis tüdrukute vetsus teistmoodi on?'' küsis Joel kohe. Ei hakanud paljast tüdrukut maast üles aitama, sest muidu oleks tüdruk pidanud oma tiibadest lahti laskma ja see oleks tähendanud, oo boobies. Al taganes ukse juurde, sest seal oli kuivem.

"Ah käi perse, mine minema siit," oigas Destiny ning üritas ohjeldada krampis tiibasid ja neid ikka veel keha küljes kinni hoida. Samas pidi ta aga kahjuks püsti tõusma ning andis lõpuks alla, libistas ennast jalgade toel kergelt küljega mehe poole ning tõusis tiibade ühe viibutusega uuesti varvastele. "Ära piilu" hoiatas ta nahhaalset võõrast kui vargsi oma kleidi poole nihkuma hakkas.

''Kas ma lähen perse või minema siit?'' kergitas Joel kulme ning Joel kattis enda silmad siis enda kätega. Ta ei olnud selline, kes piiluks. Ausalt ka ''Ütle, kui sa valmis oled.'' sõnas Joel naeratades. Olukord pakkus nalja.

Urisedes vihaselt üritas Destiny ennast kuivatada, lõpuks taidles ta lihtsalt nagu hull natuke aega ühe koha peal ning tõmbas siis veel kergelt niisked tiivad sisse. "Enda omasse võid iga kell hüpata," lisas ta nii muuseas. Kleidiga oli teine lugu. Riidetükk oli jäänud vanni ligidale, nõnda uppus see hetkel vahust ja veest. "Eem.. ega sul juhuslikult mõnda riidetükki üle pole?" päris ta alla andes mehelt enda 'täiskasvanute' kehaosi püüdlikult kätega varjates.

''Võingi ja ma loodan sealt siis mitte leida mõnda naist end vannitamas.'' noogutas Joel naise lause peale. Joel kergitas selle peale kulme ''Ei ole, aga ma võin sulle enda t-särgi anda, see oleks sulle niikuinii nagu kleit.'' arvas Joel vaadates enda t-särgi pikkust ja siis tüdrukut ise. Jah, oleks tüdrukule nagu kleidi asemel.

Kiristades hambaid ja hoides tagasi teravaid repliike neiu noogutas, kuigi võõras seda loodetavasti näha ei saanud. "Palun anna siis," ütles ta hiirvaikselt ning tõmbas käsi keha ümber veelgi koomale. Kuidas tal küll sellisesse olukorda oli õnnestunud sattuda oigas ta mõttes meeleheitlikult.

Joel naeratas ''Ja siis ma kerin veel perse.'' noogutas Joel. Lihtsalt mõnituseks, aga mees eemaldas enda t-särgi ja ulatas selle tüdrukule. Jah, tänasid nüüd Joel'i nii, et saatsid ta juba enne perse. Mõnituseks jällegi, et väga viisakas tüdruk.

"Kuidas sa arvad, et ma seda võtta saan kui mu mõlemad käed hõivatud on?" Nähvas Destiny natuke ebaviisakamalt vastu kui algul mõeldud. Jutus oli tal aga mõte sees, ta üks käsi hoidis paaniliselt ülakeha ja teine alakeha soovimatute silmade eest varjul. Näost meenutas deemon sellel hetkel ülekasvanud tomatit.

''Mine duši kabiini ja ma annan sulle selle t-särgi.'' ütles Joel pead raputades. Oli jah ebaviisakas tüdruk. Joel aga muigas selle deemoni näo peale.

Vaikselt oiates koperdas Destiny tagurpidi lähimasse dušikabiini ning sirutas ühe käe demonstratiivselt üle kabiini seina. "Särk palun," teatas ta külmalt. Tavaliselt küll deemon nõnda ei käitunud, aga täna oli ta vasaku jalaga voodist, õigemini tunnelist mao pealt, välja astunud.

Joel jalutas kabiinini ning andis enda särgi ilusti tüdrukule üle. Väga sõbralik peaks mainima, loodame, et ta käitub varsti sõbralikumalt, kui ta Joel'i särgi endale selga saab.

Olles endale tõepoolest kleidi eest oleva särgi üle pea tõmmanud ning juuksed randme ümber oleva paelaga kinni sidunud tundis Destiny ennast kui uue inimesena. Rõõmsalt kepseldes väljus ta kabiinist ning seisis naeratades võõra kõrvale. "Tänud särgi eest, ma veel tagastan selle sulle kunagi," ütles ta kõvera muigega ja voltis käed rinnal kokku.

Oh ja muutuski õela deemoni iseloom, rõõmsameelseks. Joel naeratas selle peale, et tüdruk tänas teda ''Palun ja ma ootan seda päeva.'' noogutas Alexander ja võttis mopi või mis iganes see ka poleks ja hakkas seda vett, mille tüdruk maha kukutas ühte auku pühkima, muidu libiseb selgroo puruks.

"Ning vabandust uputuse pärast, ma vist unustasin oma jõu hetkeks," muigas Gertrud kõveralt. Neiu vaatas ruumis otsivalt ringi, et leida teist moppi millega noormeest aidata. Seda leidmata lükkas ta vett lihtsalt jalgadega resti all olevasse vee kogumis ja puhastamiseks mõeldud renni juhtima.

''Eks ikka juhtub.'' naeris Joel ning kui vesi oli kõik läinud resti alla, pani Joel mopi sinna tagasi, kust ta selle võttis. ''Aga aitäh aitamise eest.'' tänas Joel tüdrukut ''Ja ma olen Joel muidu, et kui sul tuleb tuju mu särk tagasi anda ja sa näed mind kuskil hulkumas, siis hüüa.'' muigas Alexander.

Destiny naeratas samuti, "Kahtlen küll sügavalt, et mul see tuju kuskil lähitulevikus tuleb, see lõhnab hästi, aga eks ma jäta meelde." teatas ta nahhaalselt ning lisas igaks juhuks juurde:"Ma olen Gertrud, ja sorri selle bravuuritsemise pärast, tõusin vale jalaga voodist." Vabandas neiu veel igaks-juhuks lisaks.

Joel naeratas selle lõhnamise peale. Eks ta kasutab küll iga päev kolooni ''Okei, eks ma siis jätan ka meelde, et ma ei saa sinult enda t-särki nii pea kätte.'' sõnas Alexander naerdes ''Kõigil on vahepeal sellised tujutamised.'' ei teinud Joel sellest väga suurt probleemi, et tüdruk ülbelt käitus.

Getu naeratas samuti, "Noh, aga see pole minu süü tegelikult, et sa seda särki tagasi ei saa, alasti deemonitele särkide laenamist ei peeta tegelikult kõige targemaks teoks," teatas ta hästi imiteeritud ninakusega. Tegelikult neiule uus tuttav täitsa meeldis, aga natuke nalja võib ju ka saada.

''No, aga siis on see tark tegu ju, kui sa ise ka deemon oled ... noh pooleli.'' arvas Alexander naeratades. Ka Joel'ile juba Gertrud meeldis, ka ennem meeldis, vahet pole, et tüdruk ülbelt käitus.

Alles nüüd jõudis neiu meeltesse teadmine, et ta kaaslane segavereline on. "Ma ei imesta, et su lõhn mulle nii meeldiv tundus," teatas ta siis säravalt, loomulikult oli ka noormehe lõhnaõli paras meistritöö, aga deemonite loomuliku aroomi see üle ei trumbanud. Lükanud silmist niisked juuksesalgud kõõritas ta kaaslast, "Mis su teine pool on? Mu nina on hetkel natuke kahjustunud kokkupuutest happega."