Kuskil pärapõrgus

Sireen jooksis lihtsalt karjudes lossipeal ringi. Tal polnud aimugi kuidas ta sinna sattus, ning tal oli juba probleeme paari kohutavalt kummalise toaga. Tüdruk lidus nagu segane mööda lossi ning siis tuhmi mütsatusega vastu seina. Hetkevältel seisis ta püsti vastu seina peaaegu pannkoogiks litsutud ning kukkus siis selili põrandale jäädes lage vahtima. Kus ta oli? Kuidas ta sinna sai? Ja kes ta enne seda oli olnud?

Bry kõndis lossis ringi ning märkas tüdrukut maas lamamas. Bry jalutas temani ''Kõik korras?'' uuris Bry tüdrukult ja vaatas teda uudishimulikult.

"Jah, kõik on suurepärane!" teatas Sireen veidi liiga üle pingutatud sarkasmiga, ning pööras pilgu poisile kes teda kõnetanud oli, kuid ei tõusnud siiski püsti. Ega maas lamada ka väga viga polnud.

''Kindel?'' küsis Bry tüdrukult ning istus ta kõrvale.

"Muidugi mitte." röögatas Sireen ennast istuli ajades. Tema arust oli see lihtsalt nii ilmselge. "Kõik on sitasti!" lisas ta ning jätkas siis rea roppustega segatud vannete ja loitsudega, ning manamis sõnadega, mida ta teistel otstarbetel kasutada ei osanud.

''Kas tohib küsida, miks?'' küsis Bry naiselt ja vaatas teda.

"Sest siit **** ****** ***** Kuradi lossist ei saa välja." raevutses Sireen. "Ma ei saa isegi koridorist välja." ütles ta siis luksatades silmad järjest vesisemaks muutumas.

''Okei rahune maha.'' proovis Bry tüdrukut rahustada ning hoidis ta käsivarrest kinni.

Sireen istus hetke nagu mõni lüüa saanud inimene kunagi, kuid vabastas ennast siis kiirelt poisi haardest ning koperdas tollest eemale. Ega tema teadnud kes poiss olla võis ning argpüks nagu ta oli, ei hakkanud ta ka asju lähemalt uurma.

Bry kõndis tüdruku juurde ''Nagu ma näen oled sa siia lossi eksinud.'' ütles Bry tüdrukule ''Ma olen Bryce muidu.'' tutvustas Bry ennast ja muigas vaikselt.

Sireen taganes veelgi. "Ma olen PÕGENEJA." ütles ta siis nime mille tavaliselt avaldas. See hüüdnimi oli talle külge jäänud, kui ta kunagi ühest vanglast põgenedes sooritas järelst 30 nurjunud põgenemis katset, ning see oli ka ainus mida ta oma varasemast elust mäletas.

Bry vaatas tüdrukut üllatunult ''Põgeneja?'' küsis Bry üle ''Sa plaanid siit põgeneda?'' küsis Bry siis tüdrukult ja lähenes talle ikka.

Ja siiski Sireen astus veel taha poole kuni jäi selg vastu seina litsutud seisma. "See on mu nimi." ütles ta lihtsalt jälgides pingsalt iga poisi liigutust.

''Ma ei hammusta.'' ütles siis Bry põgenejale naeratades ''Millest see nimi siis tuli?'' uuris Bry ja astus paar sammu tüdrukule lähemale.

Sireen litsus ennast veelgi rohkem vastu seina. "Sellest, et ma põgenesin." vastas ta midagi täpsustamatta.

''Plaanid siit ka põgeneda?'' küsis Bry uudishimulikult ja uuris tüdrukut mesimagusa naeratausega.

"Ei." ütles Sireen kuna see vale oli esimene asi mis talle pähe tuli. Muidu oleks teda veel takkistatud.

Bry sai aru, et tüdruk valetas ''Valetad.'' ütles ta siis ''Ma ei takista sind.'' lisas ta veel 'Ma oskan mõtteid lugeda?!' mõtles ta ja muigas enda uue võime peale.

Sireen naeratas mesimagusalt. Ning tema oskas võimeid blokeerida vad kui tore. "Ja mina sind ei karda." lisas ta siis. Ja ei kartnudki. Noh, kartis, kuid ei pidanud ju seda kogu aeg välja näitama?

''Kuidas sa siis kavatsed põgeneda?'' uuris siis Bry põgenejalt võibolla ta isegi liitub temaga.

"Ma ei põgene." kordas Sireen blokeerides kõik poisi võimed.

''Sa oled karm.'' ütles Bry naerdes, sest ta tundis kuidas tüdruk ta võimeid blokeerib ''Ma ennem sain aru, et sa seda teed.''

"Mida teen?" küsis Mel, tal oli juba ennem kavas olnud, et eirab oma võimete olemas olu. Siiski keeras ta hetkepärast poisi kaela ümber tulise ketti mille ots tema kätte hõljus. "Mulle meeldib, kui mehed on koerad." tõlgendas ta oma käitumist näol kurjakuulutav naeratus.

OT: O-o....

Bry vaatas ketti mis ta kaela ümber oli ja ta sai kuidagi enda veega selle ära kustutada ''Põgened siit.'' ütles Bry siis tüdrukule.

OT:

Egas midagi, kett uuesti kaela, ja ega seda nii lihtne ka kustutada ole. "Ei." ütles tüdruk siis